Semináriu: Hakbiit Foin-sa’e sira Liuhosi Hanoin Kriativu no Inovativu ba Timor-Leste nia Futuru

Sala Leitura Xanana Gusmão organiza semináriu ida iha Kinta-feira, 22 Maiu 2025, ho títulu “Hakbiit Juventude liuhosi Pensamentu Kriativu no Inovativu ba Timor-Leste nia Futuru.” Eventu ida-ne’e subliña importánsia hosi inovasaun, kriatividade, no lideransa juventude nian hodi forma progresu nasionál no ekipa joven sira ho abilidade esensiál sira ba dezenvolvimentu.

Semináriu ne’e konta ho Sr. Fidelis Leite Magalhães nu’udar oradór konvidadu, ne’ebé fó hanoin sira ne’ebé iha valór hodi haburas abordajen kriativu no inovativu sira iha setór oioin. Nia subliña nesesidade ba foin-sa’e sira atu kuda kuriozidade no hanoin krítiku, hodi hateten,

“Hanoin kriativu nia hun maka kuriozidade, hakarak hatene, buka hatene buat barak, lee barak, no reflete buat barak.”

Ninia orientasaun enkoraja partisipante sira atu hakuak aprendizajen no buka dalan atu aplika ideia foun sira ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu.

Durante diskusaun, importánsia atu aprende hosi ema sira ne’ebé iha esperiénsia destaka ona. Sr. Magalhães fó konsellu,

“Buka ema ne’ebé iha esperiénsia barak—mentór sira ne’ebé bele enkoraja ita-boot atu loke ita-boot nia liras hodi semo aas. Ida-ne’e importante tebes ba foin-sa’e sira.”

Nia subliña katak mentorizasaun iha papél krusiál ida hodi ajuda foin-sa’e sira atu hadi’a sira nia perspetiva no harii konfiansa iha sira nia abilidade sira.

Tema sentrál ida hosi semináriu ne’e maka liberdade atu hanoin no korajen atu halo esperiénsia lahó tauk atu halo sala.

“Koko atu apresia liberdade,” nia husu. “Bainhira ita livre iha imajinasaun aas, ita bele sai kriativu. Espresa liberdade iha kontestu di’ak la’ós arbitráriu, maibé kona-ba brani atu halo esperiénsia ho inovasaun iha saida maka ita aprende no estuda. Ne’e la signifika katak buat foun sira tenke sai perfeitu—labele ta’uk atu halo sala.”

Semináriu ne’e mós subliña importánsia husi aprendizajen kontínua no espansaun koñesimentu.

“Ko’alia kona-ba futuru ne’ebé kriativu no inovativu, dalan ba kriatividade no inovasaun maka lee—tenke lee barak, tenke iha vontade atu lee hodi hasa’e ita-nia koñesimentu, nune’e ita bele sai inovativu no kriativu.”

Sr. Magalhães subliña katak edukasaun la’o liu ambiente formál sira, hodi enkoraja foin-sa’e sira atu aproveita oportunidade sira aprendizajen informál nian, hanesan peskiza iha internet, diskusaun sira, no troka kolaborativu sira hodi hadi’a sira nia perspetiva sira.

Nu’udar seminariu ne’e remata, partisipante sira reflete kona-ba signifikadu atu hakuak dezafiu foun sira no adapta koñesimentu ba Timor-Leste nia nesesidade.

“Ita tenke iha hakarak boot atu hatene buat sira, atu aprende, atu lee. Só liuhosi koñesimentu kle’an, matenek, no determinasaun maka ita bele ultrapasa dezafiu sira no kontribui ba rezolve problema sira mundu ohin loron nian.”